Fotod: Jaak Kadarik
Kiriku interjööris väärib tähelepanu Christian Ackermannitöökojas valminud puuskulptuuridega ja reljeefidega barokkkantsel koos kõlakatusega (1695). Kantsel toetub käsulaudu hoidvale Moosesele, kõlakatusel on kujutatud ülestõusnud Kristust inglitega ja rinnatisel figureerivad neli evangelisti Matteus, Luukas, Markus ja Johannes. Rahvajutu järgi olevat kantsel varem kuulunud Padise kloostrikirikule ja pärast Põhjasõda Juuru üle toodud. 1895. aastal kantsel rekonstrueeriti maalikunstnik Sally von Kügelgeni juhendamisel. Viimane kavandas kantsli juurde ka trepirinnatise, mis seni sel puudus. Trepirinnatisel on reljeefid: “Kristuse sünd” ja “Ülestõusmine”, mis on koopiad Tallinna Püha Vaimu kiriku kantslitrepilt, kolmas reljeef kujutab uut Juuru kirikut ja inglit (tõenäoliselt peaingel Miikaeli), kes hoiab kätel vana, keskaegset kirikut.
Kiriku idaosas asub altar. Altariseina valmistas tisler Johann Siimsen. Altarit kroonivad skulptuurid (Kristus, Peetrus ja Paulus), mis on Quirinus Rabe töö (1736). Altarimaali “Kolgata” autor on tuntud baltisaksa maalikunstnik Carl Sigismund Walther (1852). Altari kohale oli veel möödunud sajandil maalitud kiri „Au olgu Jumalale kõrges“, mis nüüdseks on ülekrohvitud.
Kiriku omanäolisimad detailid on vitraažaknad, mis asuvad koori idaseinas ning pärinevad 1895. aastast. Need kujutavad Peetrust (annetajaks Maidla mõisnik parun Berend von Maydell abikaasaga) ja Johannest (annetajaks Pirgu mõisapreili Cäcilie von Wetter-Rosenthal).
Idaseinas, altarist vasakul ja ulatub läbi seina, asub kasakramendinišš, mis pärineb arvatavasti 15. sajandi IIpoolest. Kiriku lõunapoolse ristlöövi võlvil asub krutsifiks, mille algne asukoht oli ilmselt võidukaare-palgil. Stiilianalüüsi alusel on see omistatud Johann Valentin Rabele (u 1730). Võidukaarel on tsitaat Piiblist: „Jumal on armastus“ (1 Jh 4:16).
1849. aastal valmis orelimeister Carl August Tantoni käe all esimene orel. 1897. aastalehitas Tallinna orelimeister Jakob Saarmann uue, 2 manuaali ja 17 registriga oreli, kasutades osaliselt vana pilli detaile. Uus orel õnnistati sisse 27. juulil 1897. aastal, esinesid kohalik koor ja orelikunstnik Reinike. Aastatel 2006–2007 orel restaureeriti ja 2007. aasta juulis õnnistati sisse.
Unikaalne on ka kiriku lääneseinal olev lokkis habeme ja krooni või mütsiga skulptuurpea. Tõenäoliselt paiknes see lääneportaali kohal ja pärineb 15. sajandi teisest poolest.
