Juuru hakatud kirikut ehitama. Otsitud selleks sobivat kohta. Arutatud ja peetud nõu, kuid õiget paika pole osanud keegi näidata. Pandud siis härjad vankri ette, laotud raske kivikoorem peale ja lastud nad sihitult minna.
Otsustatud nii: kuhu kivikoorem ümber läheb, sinna ehitatakse kirik. Härjad vedanud koormat hulk aega. Viimaks jäänud vankri rattad suure tamme juure taha kinni ja kivikoorem vajunud küljeli. Sinna ehitatudki kirik ja pandud talle nimeks Juuru kirik.
RKM I 2, 773 (7) – Juuru Keskkooli õpilased 1959. a.
Üks Mihkli nimeline mees leidnud metsast, mis asetsenud praeguse Juuru aleviku asemel, kiriku. Sellest olevat saanud praegune Juuru kirik.
ERA II 224, 633/4 (21) – Aia Jakobson < Mari Einberg, 64 a., Juuru khk., Juuru v., Järlepa as. 1939
Juuru aleviku lähedal (kirikuõpetaja Brasche põllul) kasvab kaks üsna vana tamme (umbes 200 aastat), mille kohta rahvasuu räägib, et sääl vanasti Rootsi ajal kahe tamme vahel kirik olnud, mis teadmata põhjusel äkki maa alla vajunud. Tammed aga jäänud edasi kasvama ja kasvavad sääl tänapäevanigi.
ERA II 225, 445 (1) – Lembit Laars < Juuru aleviku inimesilt, Juuru khk., Juuru v., Juuru al. 1939
